Sydneys oli meil plaan mööda rannikut
Lääne Austraaliasse sõita, kuid vahepeal saime väikse kõne, et meid
oodatakse 3.novembril Griffithisse Casella veinitehasesse intervjuule,
kuhu me septembris kandideerinud olime. Kuna oleme varem Casella kohta
nii palju head kuulnud, et palgad on kõrged ja parim töökoht ever, siis
muidugi hakkasime oma plaane ümber tegema, et õigeks ajaks kohale
jõuda.
Õnneks oli veel 1,5 nädalat intervjuuni ja jõudsime vaikselt veel teepeal Austraalia ilusaid kohti ringi vaadata.
Sydneyst põhja pool käisime vaatasime üle, kus seda Kodus ja Võõrsit filmitakse ehk Summer Bays ehk Palm Beachil. Juhtusime just sellel ajal, kui filmimine ka toimus.
Sydneyst põhja pool käisime vaatasime üle, kus seda Kodus ja Võõrsit filmitakse ehk Summer Bays ehk Palm Beachil. Juhtusime just sellel ajal, kui filmimine ka toimus.
Hommikul leidsime uued sõbrad, said kaera, saia ja pähklit
Noo nii lemmikud armsad sõbrad
Palm Beachil
Erko mugavalt toetamas
Filmimise jaoks vahetatakse rannas olevaid märke
Filmimistiim
Käisime ka Sydney lõunaosas Royal National Pargis ehk Austraalia kõige esimesemas rahvusparkis. Kahjuks oli ilm natuke pilvine ja jama ning enamuse pargi ilust oleks vaid päevase jalgsimatkaga saanud läbi naudelda, kuid ilma tõttu ning et meil oli kuhugi edasi vist kiire, siis liikusime sealt kiirelt edasi.
Tegelt oli ikka väga ilus koht
Ma puhazde juuzdega
Tee peal Pebbly Beachilt leidsime ka kängud rannast
Jõudsime üsna kärmelt Victoria osariiki, kus loodus oli juba täitsa parasvöötmelik Eesti moodi
Kuused
Hea mugav pesa meil
Sõitsime autoga ja oleksime selle megasuure sisaliku peaagu alla ajanud. Õnneks Erko hea kiire reageerija, tõmbas auto teeäärde ja hakkasime uudistama, kellega tegu. Tiirutasime seal ühel ja teisel pool puid ja täiega põgenes meie eest, ise oli meetrine mees. Pärast ronis puu otsa ja saime pildi ka tehtud vähemalt. Oli vahva sell
Final destination
Enne Melbourne läksime Phillip Islandile, kus pidi pingviine ja hülgeid näha olema, kuid kahjuks meie silm neid ei püüdnud. Muidu oli ehitatud sinna pingviinide elukoha ümber mingi maja, kus nad looduslikult elasid, et inimesed sinna kutsuda ja raha küsida, kuid me ei olnud nõus oma rahakotti sinna kergendama. Pilet oli kuskil 25$ ja iga õhtu pidi seal käima 2000-3000 vaatajat ehk teenivad iga õhtuga 70 000 selle eest, et saaksime vaadata, kuidas loodus naturaalselt toimib ning lisaks nad küsisid veel annetusi ka seal. Päriselt no, kelle tasku see raha läheb.
Vähemalt nägime kaunist loodust ümber.
Vähemalt nägime kaunist loodust ümber.
No meganaljakad linnud. Näeb välja nagu hani/part/luik, kuid käitub nagu lehm. Käib pea maas, rebib suuga muru ja mälub keel pooleldi suunurgast välja lehvimas
Käisime ka korra Melbournest läbi, tundus täitsa mõnus armas linnake, kuid meil polnud seal väga miskit teha ning liikusime edasi Great Ocean Roadile, mis oli niii megailus koht. Kahju ainult, et me seal nii vähe aega saime veeta, sest pidime hakkame Griffithi poole sõitma. Kindlasti kõige ilusam koht, mida ma siiamaani Austraalias näinud oled. Ilmselt jäi veel palju nägemata ja loodan, et jõuame veel kunagi tagasi minna.
Leidsime mõnusa ala, kus saime süüa teha ja loomadega mängida ja autos magada.
Alguses hakkasingi seal rahulikult oma porgandeid koorima, kuni papagoid platsi lendasid. Ma alguses megaehmusin ära, äkki tulevad ja nokivad oma nokkadega mu surnuks, et porgand kätte saada
Haarasin siis kaera järele, et kaugele visata ja endast eemale meelitada
Halb idee, ei jõudnud kuhugi viskamagi hakata, kui juba nad mu ümber ja peal olid
5 tükki platsis
Vallutasid auto
Pärast saime sõbraks
Nii meelitas
Erko nii ootas, pähklid peos
Linnulausuja
No nii suured nummid sõbrad
Siuke paharett pähklisuu, tahtis kõikide sõprade eest pähklid rotti panna
Pärast tuli veel üks ilus lind. Erko nii kartis teda, sest ta tundus nii rahulik ja intelligentne loom, nigunii plaanis Erkol silmad välja toksida tegelt (vähemalt Erko arvas seda)
Näete, lind plaanib salaplaani Erko seljataga
Leidsime puu otsast koaala ka, niiii megaaaaaarmaas
Ma nägin ühte ahvi ka puu otsas
Kui Great Ocean Roadi plaanisime läbi sõita, oli hommikul nii paha ilm ja lubas terveks päevaks vihma
Olin kurb, sest paha ilm
Jaaaa tund aega hiljem tuli päike välja
12 Apostlit
Sorry, et nii kaltsakas välja näen
Teisel pool laiutas kõrb
Naljakas onu
Niii külm jäine vesi oli
Kiskus jalga krampi lausa
Ja osad ujusid seal, appi
Samal päeval veel jõudsime Griffithisse ja tegime igast uurimustööd selle veinitehase kohta ja harjutasime vastust küsimusele: "Miks me peaks sind palkama?"
Järgmine päev oli ikka väike närv sees kui kohale läksime ja hakkasime kohe alguses paksu paberipatakat täitma. Kõik pangaandmed, TFN, elukoht ja muud andmed, nagu ikka ja ka väike test, kus kontrolliti tähelepanu, väiksed lihtsad matemaatilised ülesanded, tekstülesanne ja õpetati ikka üle, kuidas raskusi tõsta. Vahepeal andsime ka narko- ja alkotesti ning mõõdeti vererõhku ja käetugevust. Edasi oli füüsiline test. Testiti tasakaalu, kõndisin varvastel, kandadel, seisin ühel jalal, hoidisin selja ja kõhulihaseid, kõndisin trepist üles-alla, kandsin 25 kilost kasti ja tegin sellega kükke, lisaks ka nii palju kätekõverdusi, kui jõudsin teha (ma jõudsin 50, sest ta enam ei viitsind lugeda ja ütles, et aitab küll, tegelt ma polekski rohkem jõudnud väga, hihii). Päris hea trenni sai seal, tasuta. Proovisime ka tööriideid ja jalanõusid selga/jalga, mille me saame omale tasuta ning tehti ka näopilti ja võeti näpujäljed, et tööle minnes ennast sisse skanneerida. Edasi tuli intervjuu, mis oli lihtne ja tore. Räägiti, mis tööd ma tegema hakkan (kandideerisin muideks laboriassistendi kohale, Erko tõstukile), küsiti, kus varem Austraalias töötanud olen ning lõpuks lasti ka ennast nö müüa ehk miks ma peaksin selle töö saama. Järgmisen kutsuti Erko sisse ja siis uuesti mind tagasi, et öelda, et töö on meie. Juhu jeee. Aga töö algab alles jaanuari keskel ja kuskil aprillini. Töö toimub minul 3s vahetuses: 2 nädalat kell 6-14 (palk 27 sentidega $/tunnis, 2 nädalat kell 14-22 (palk 31 sentidega $/tunnis) ja 2 nädalat kell 22-6 (palk 34 sentidega $/tunnis). Erko on algusest peale ühes vahetuses ja palk oleneb, kas saab siis hommiku, pärastlõuna või õhtuvahetusse (tunnitasud sama, mis mul muidu). Ületundide eest saab 52$/tunnis ja 8h päevas, 5 päeva nädalas. Pole paha! Eestis ma saaks sama töö eest ilmselt 4-5 korda vähem palka.
Igatahes läks meil väga hästi, kuid nüüd peaks kuni jaanuarini mingi töö leidma. Me oleme juba 3 nädalat ringi reisinud, autos maganud ja kodutud olnud. Meile täitsa meeldib, tuju on kogu aeg nii hea, autos on mugav, stressi pole, rutiini pole ja hakkasime vaikselt tööd otsima. Küll varsti leiame ka, mis meil üle jääb. Hetkel oleme ikka veel Griffithis, sest see on hea keskkpunkt, kuhu oleks töö leidmisel igale poole sama pikk maa. Meil on muidu telefonis ka Wikicamps app, mille abil me alati üle terve riigi endale koha, kus autoga ööbida. Seal jätavad muud reisijad ka igast kommentaare, kas on hea või halb koht, kas on wc, vesi ja lõkkeplats või kas saab trahvi, kui seal ööbida. Kindlasti soovitan teistel Austraalias reisijatelsee omale tõmmata.
Järgmine päev oli ikka väike närv sees kui kohale läksime ja hakkasime kohe alguses paksu paberipatakat täitma. Kõik pangaandmed, TFN, elukoht ja muud andmed, nagu ikka ja ka väike test, kus kontrolliti tähelepanu, väiksed lihtsad matemaatilised ülesanded, tekstülesanne ja õpetati ikka üle, kuidas raskusi tõsta. Vahepeal andsime ka narko- ja alkotesti ning mõõdeti vererõhku ja käetugevust. Edasi oli füüsiline test. Testiti tasakaalu, kõndisin varvastel, kandadel, seisin ühel jalal, hoidisin selja ja kõhulihaseid, kõndisin trepist üles-alla, kandsin 25 kilost kasti ja tegin sellega kükke, lisaks ka nii palju kätekõverdusi, kui jõudsin teha (ma jõudsin 50, sest ta enam ei viitsind lugeda ja ütles, et aitab küll, tegelt ma polekski rohkem jõudnud väga, hihii). Päris hea trenni sai seal, tasuta. Proovisime ka tööriideid ja jalanõusid selga/jalga, mille me saame omale tasuta ning tehti ka näopilti ja võeti näpujäljed, et tööle minnes ennast sisse skanneerida. Edasi tuli intervjuu, mis oli lihtne ja tore. Räägiti, mis tööd ma tegema hakkan (kandideerisin muideks laboriassistendi kohale, Erko tõstukile), küsiti, kus varem Austraalias töötanud olen ning lõpuks lasti ka ennast nö müüa ehk miks ma peaksin selle töö saama. Järgmisen kutsuti Erko sisse ja siis uuesti mind tagasi, et öelda, et töö on meie. Juhu jeee. Aga töö algab alles jaanuari keskel ja kuskil aprillini. Töö toimub minul 3s vahetuses: 2 nädalat kell 6-14 (palk 27 sentidega $/tunnis, 2 nädalat kell 14-22 (palk 31 sentidega $/tunnis) ja 2 nädalat kell 22-6 (palk 34 sentidega $/tunnis). Erko on algusest peale ühes vahetuses ja palk oleneb, kas saab siis hommiku, pärastlõuna või õhtuvahetusse (tunnitasud sama, mis mul muidu). Ületundide eest saab 52$/tunnis ja 8h päevas, 5 päeva nädalas. Pole paha! Eestis ma saaks sama töö eest ilmselt 4-5 korda vähem palka.
Igatahes läks meil väga hästi, kuid nüüd peaks kuni jaanuarini mingi töö leidma. Me oleme juba 3 nädalat ringi reisinud, autos maganud ja kodutud olnud. Meile täitsa meeldib, tuju on kogu aeg nii hea, autos on mugav, stressi pole, rutiini pole ja hakkasime vaikselt tööd otsima. Küll varsti leiame ka, mis meil üle jääb. Hetkel oleme ikka veel Griffithis, sest see on hea keskkpunkt, kuhu oleks töö leidmisel igale poole sama pikk maa. Meil on muidu telefonis ka Wikicamps app, mille abil me alati üle terve riigi endale koha, kus autoga ööbida. Seal jätavad muud reisijad ka igast kommentaare, kas on hea või halb koht, kas on wc, vesi ja lõkkeplats või kas saab trahvi, kui seal ööbida. Kindlasti soovitan teistel Austraalias reisijatelsee omale tõmmata.
Agaa c ya later, seni oleme kodutud ja töötud!
Me reis kaardil kah
