Meie 5-liikmelisest istutamistiimist on juba ammu 40-50-pealine harvesticrew saanud. Eestlastele vist väga meeldivad arbuusid, sest meid on siin ligi 20, kellest enamus on juba kogenud korjajad. Ülejäänud tiimist on igast maailma nurgast tegijaid Condosse kokku jõunud.
Mulle on shedis abiks 3-4 samoalast, kes aitavad arbuuse nühkida, tõsta ja leveldada. Tegemist on kuskil 30-40aastaste ülisõbralike ja positiivsete tüüpidega, kes iga pingelise olukorra suudavad lauluga mõnusamaks muuta. Vahel on nendega päris raske, sest inglise keelt nad väga ei hooma, kuid kuna kõigile tuleb meelt mööd olla ja usinalt tahavad tööd teha, siis igale küsimusele vastavad "jah" (eriti, kui ülemus midagi küsib) isegi kui midagi aru ei saanud.
Kas töö sai tehtud?
Jah
Kas said aru, mis ütlesin?
Jah
Kas sa oled tüdruk?
Jah
Samoa ja Fiji ümbrusest on veel vist 4 tüüpi, kes põllul kõplavad või treileril päev otsa arbuuse porist puhtaks nühivad. Lisaks on meil ajuhiiglane ja loogilise mõtlemisega asiaat Taiwanist, kellega juhime koos shedi ja kes on põhitõstukijuht. Tõstuki peal on veel dumbajumba itaallane/hindu, kes üldse eriti biiti ei taju ja lahmib tühja, kuid vähemalt on jõuavad arbuusid õigeaegselt kaalule. Erko ja sakslane Maurice on ka vahel tõstuki peal, aga enamasti tuuritavad traktoriga põllal (tõstukiga peavad ainult oma treileri tühjaks laadima ja uued tühjad kastid peale, et kohe tagasi põllale kimada). Mauricega on meil siuke värk, et ma kohe üldse ei suuda tema läheduses olla, ilma et mul pulss rahulolekus vähemalt 100 peale ei tõuseks. Iga ta sõna nii ärritab mind ja ta on nii pea laiali otsas, arvab, et on maailma parim kõige juht ja maailma kõige targem maaaaailmaaamuna peal. Tegelikult ta on naiivitar number 1 ja suht hädapätakas lahmija.
Kuna meil on mõned tüdrukud traktoristid, kellel ei ole väga traktorisõiduga kogemust, eriti tagurdamisega, siis peavad poisid nendega pidevalt traktoreid vahetama ja nende eest tagurdama. Lihtsalt ei jõudnud ära kuulata kui lihtne Mauricel tagurdada on ja kui käkitegu see ikka on. Ise sõitis treileriga tagurdades pidevalt peenardest üle ja pooled arbuusid pooleks.
Kunagi õppis siin põllal motikaga sõitma ja tüüp oli kohe nii enesekindel 5000, et istus motikale otsa, et minema kimada, endal vale käik sees ja lendas poole sekundiga kui kaltsunukk sealt maha särgi lõhki ja oigas kui väike titt seal mulla sees.
Järgmine kord sõitis tõstukiga posti sisse.
Järgmine kord sõitis treileriga mitu meetrit vagu maha ning voolikutel tulid otsad maha, misjärel vesi tunde mulda voolas ning järgmisel päeval traktorid mutta kinni jäid.
Järgmine kord sõitis traktori ühe suure väljaulatuva osaga, kus arbuusid jooksevad (buum) viljakuivatisse sisse ja lõhkus kõik ära.
Ise terve aeg irvitab ja arvab, et on nii tark ja parim. Vahel tuleb shedi meid "aitama" ehk terve aeg vahib lolli näoga kaalu ja nuputab kumb kaal see nüüd neid numbreid seal näitab, ise teisel pool kaalu seistes ja jõuab ühe arbuusi ära tõsta kui mul juba 4 alusetäit valmis. Vahel annan talle veidi korraldusi, mis oleksid mõistlikud ja mida oleks vaja teha, kuid siis tuleb suurem targutamine ja vaidlemine, miks ta just seda teha ei taha.
Ja no autodest tean ma ka rohkem kui Maurice. Tüüp lihtsalt niisama pumpas oma rehvid 5 baari peale, kuigi peaks olema 2,5-3 baari ja imestas, miks üks rehv lekkima hakkas.
Teinekord sai teada, et autodel on olemas klaasipuhastusvedelik ja kiirusehoidja.
Erko näitas talle, kus autodel varurehv on.
Siis pidevalt ta targutab kõige üle ja targutab ja targutab ja irvitab iga asja üle ja kogu aeg segab mu jutule vahele ja kui mina räägin siis pööritab ogaraks oma silmi ja pean lõpetama temast kirjutamise, sest tambin klahve juba liiga kõvasti ja olen pühaviha täis. Aitab. Panen liialt heiti, ei suuda.
Videos olen ma Robin ja Beatrice on Maurice
hehehe, nii ärritunud olengi pidevalt, aga pean pinget sees hoidma
Siis on meil veel mõned prantslased, kes põllul kõplavad ja rohivad ja taimi liigutavad. Mõned korjajad Uus-Meremaalt ja pole õrna aimu veel kust, sest korjajatega väga kokku ei puutu. Väga ei taha ka, sest lõunaajal korjajate lõunaruum haiseb kui viimne kett ja rops ja kõik väljaheited ja koo-huu-tav.
Muidu on meid 4 tüdrukut ja ülejäänud tiim kõik kutid. Ühe eestlastüdrukuga elame koos ka ja saame hästi läbi, nii et kõik on ok ja hea.
Vist tulevad meil veel mõned inimesed juurde, kui ajad kiireks muutuvad (üks müstiline päev, üks müstiline maa, millest kõik räägivad, kuid kunagi kohale ei jõua) ja saab me seltskond veel kirjumaks.
Tegelikult saame kõik omavahel ikka hästi läbi ja töötada on tore, aga vahel lihtsalt kisub asi veits pingeliseks ära (kui Maurice suu lahti teeb).
Vasakul krooniga see Maurice ja paremal eestlane Kaido, kellega ka koos elame
Veidi tumbajumba itaallane tõstukijuht, kuid muidu on päris naljakas tüüp
Üks samoakas põllul niisama flip-floppidega, why not
Taga eestlase paar Merit ja Filipp, kellega koos elame ja Maurice jälle, kes vabadel päevadel pidevalt meie juurde imbub, et arvutimänge mängida ja süüa teha (elab ise Impis)
Samoakad üritasid konnaga pilti teha, aga konn hüppas enne ära
Üks näeb nii Shrek välja ma ei suuda
Tiim oranž
Üks hiir käes jälle
