Töönädal

Nädalad siin veerevad üsna ühtemoodu: esmaspäev, neljapäev-laupäev istutame ja muul ajal tegeleme kas kile matmisega või veesüsteemiga. Ma olen mõned korrad ka söögiruumi ja vetse koristada saanud ja konna vetsupotis näinud. Oleme jälle näppe ämblikuauku pistnud ehk rohimistööd teinud. Õnneks pole ma ainuke, kes ämblikke kardab, kuttidele ka kohe üldse ei meeldi nad ja jätavad augu rohimata kui ämblik vastu vahib. Rohime enamasti 3-4 tundi üksi ühte vagu ja põlvelt on nahk roomamisest maha hõõrdunus. Pühapäeval käisime 100 km kaugusel suuemas linnas, et mulle töölühkasid ja kindaid osta ja vaatasime suurt satelliiti. Uus nädal algas ka rahulikult ja sain ka laua taga veidi numbreid joonistada ja jälle koristada. Tööga harjub täitsa ära juba, pole enam üldse raske ja ma saan viimasel ajal palju lihtsamaid tööotsi ka, sest olen nõrk ja suren ära, kui labidatama pean. 

Leidsin põllavahelt ussinaha, saan nüüd kõhukoti omale meisterdada

Kuivand kõrvits

Pühapäeval turistitamas

Jalad võiks ka pruunid olla

Kui siin taldriku sees sosistada ja sõber...

...100 m edasi teise taldriku juurde läheb, siis on kõik samahästi kuula nagu ta oleks su kõrval

Erko ja 60 dimaeetriga satelliit

Näitas õiget aega küll

Kätlin ja kosmosest raadiolaineid püüdev satelliit

Erko pilte vaatamas

 Saime kõhnaks

nali

Vähemalt jalad kui pusletükk

Austraalia maanteed

Kvaliteet 0

Sõitsime veidi kõrvalisemal teel ja järsku kargasid 4 kängut püsti. Me kimasime järgi kuni nad seisma jäid ja meid lolli näoga vahtima jäid. Üritasin autost välja hiilida ja lähemale minna, aga kepslesid hirmsa Kätlini eest surmahirimus minema. Tahtsin sõbraks saada, nemad ei tahtnud, Kätlin oli kurb

Erko emale vabas looduses kasvavaid kaktuseid

Paar päeva on põllal päris kõva tuul olnud ja täitsa tormiseks kiskunud. Liiv lendab teravalt mööda jalga nagu viibiksime nõelravi sessioonil ja kõik peaõõnsused on paksult liiva täis. Muidu on enamasti temperatuur 30-40 kraadi vahel ja higi lahmab. Tuulised ilmad vahelduseks päris mõnusad. Päris tihti tekib põllul mitmeid tuulekeeriseid ja sinna sisse on ka juhtunud jääma, mis on päris hirmus lahe.

Eelmine nädal nühkisin hoolega potti ja pidin ehmatusest ära surema kui vett peale lastes konn elueest püüdis ühe jalaga veel poti ääre all end kinni hoida. Enam ma sinna kiigata ei julend ja lootsin, et roheline sõber viibib nüüd taevariigis. Uuel nädalal jälle rõõmsalt potti küürides tõmbas süda jälle krampi kui see sama konn ikka veel poti ääre alt välja hüppas. Nüüd ta siis seal nüüd elab ilmselt juba nädalaid. Millest ta toitub, seda ma ei tea. Sellel potil minu kann igatahes ei istu ja ka kõrvaloleval potil tuleb igaks juhuks enne mugavat sisseseadmist ikka korralikult vett potti lasta.
Muidu sain alles hiljuti teada, et on olemas ka naiste wc, mitte unisex, nagu ma siiani arvanud olin. 

Kuumade ilmade tõttu hakkab tööpäev juba kell 6 ja tööle sõites on veel üsna pime. Kahju, et meil siis autotuled lakkasid töötamast ja nii pimedas tööle peame sõitma.

Vahelduseks sain põlde nummerdamas käia
Harjutasin ka Austraalia numbrite kirjutamist, sest number ühel on kriips all ja seitsmel hoopiski kriips puudub ja üheksa on pall ja kriips.

Kell sai 21, magama ära

Mis Austraalias kohapeal ära teha

Pole veel juttu teinud sellest, mis Austraaliasse jõudes kõik ära tuleks teha.

• Kõnekaart. Erko ostsis omale 30 dollari eest Optuse kõnekaardi, kus on netti ja juttu ja smsi, kuid kehtib vaid 30 päeva. Üldse siin ongi põhimõtteliselt ainuke variant kõnekaart, kuhu pidevalt pead peale laadima nagu ennemuistses Eestis 12-aastased mürsikud, kellel pidevalt kõneaeg otsa sai. Meil ei saa kõneaeg kunagi otsa, ainult neti pärast tuleb pidevalt seda raha peale kanda, mis on üpris kulukas. Mina ostsin omale Telstra, mis pidi väikestes kohtades olema superluks parima leviga üldse, kuid noh, mu pann ei suuda seda levi siin Condos kinni püüda ja nüüd kogubki mu telefon kapinurgal tolmu ja ootab, mil ta parema vastu välja vahetatakse.
• Pangakonto. Meie tegime pangaonto Commonwealthi, mis on üks levinum Austraalias. Süsteem on siin selline, et sul on 2 nö alakontot: Krediit (Credit) ja Säästud ((Savings) see peaks põhimõtteliselt endast mingit turvakontot kujutama, kuhu keegi peale sinu rahale ligi ei saa, kui kaart juhuslikult rotti lastakse). Kui raha panna savingsite peale, koguneb iga kvartal summast 2,5-3,7% lisaks su kontole. Pole paha, kui 10 000 seal peal oleks. Raha saab pidevalt ühelt kontolt teisele liigutada ja ka poes peab kaardiga makstes valima, kas credit või savings. Teatud poodides pin koodi üldse ei küsitagi ja osades poodides saab kaardiga maksta vaid kaarti makseterminali kohal viibutades ja ongi makstud (see muidu spets värk, peaks pangast uurima)
• TFN ehk Tax File Number ehk maksunumber. Taotluse saab sisse anda siin. Vajalik on see selleks, et tööandja saaks meid arvele võtta ja meie pealt makse maksta. TFN peaks tulema aadressile, mis avaldusse sisestad, max 28 päeva jooksul, aga me panime mingi lambise aadressi ja aega ka polnud oodata ja saime 6 päeva pärast juba helistades oma numbri teada.
• Elamine. Proovisime nii couchsurfingut kui ka flatshare'i, kuid jaatavat vastust ei tulnud kuskilt ja esimesed ööd olime ühes Sydney kesklinna odavaimas Maze backpakersis. Kui plaan Aussi maandudes pikemalt linna elama jääda, siis näiteks siit ja siit saab häid pakkumisi otsida ja kellegagi maja/korterit jagada. 
• Auto. Meie otsisime autot peamiselt gumtreest (mis on nagu meie osta.ee, kuid veel laialdasem), kuid oma siiani ustava neljarattalise saime hoopis Parramatta roadilt, kus oli kümneid autoaedasid ja maksime vaid 999 austraalia raha.
• Töö.  Tööd otsisime samuti gumtreest, mis ongi peamine koht, kust seda leida võib. Pakkumisi tuleb iga päev pidevalt juurde ja tuleb kindlasti helistada või textida, mitte emailida. Me otsisime aktiivselt tööd vaid 3-4 päeva, kuni tuligi ühele sõnumile vastus, mis meid juba mõne päeva pärast tööle ootas. 

Veel nutikaid fakte ja nippe:

• Austraaliasse minnes võib alkoholi kaasa võtta 2,25 l ja 51 suitsu. Retseptiravimitele tuleks igaks juhuks võtta Eestist perearstilt templiga tõend. Süüa ka ei tohi vist võtta, kuigi meie leivad ja kommid jäid kõik ilusti kotti. 

• Särgikesi ja muid hilpe pole mõtet üldse palju kaasa vedada (oleks ma vaid kuu aega tagasi nii tark ja mõistlik olnud), sest kui kohe plaan farmipäevi* tegema minna (mis on suht mõttekas, sest kes viitsiks pärast linnas elu nautlemist 88ks päevaks põlluvahele higistama ja rügama minna), siis ei ole kuskil neid sitse ja satse väga kanda ega kellelegi näidata.

• Kindlasti pikki ja sooje riideid kaasa võtta, sest Austraalias ei ole alati soe. Isegi sisemaal võib tulla kevadeti (sept-nov) jahedamaid perioode, kus nahktagi ja kampsun vajavad kandmist. Talvel (juuni-august) on siin kuskil 10 kraadi ja öösiti ligi 0 isegi. Kui muidugi Põhja-Austraaliasse ekvaatori lähedale higistama ronida, siis seal on kuiv ja märg aastaaeg, kus on kogu aeg soe. Sinna ära salli kaasa võta.

• Kui käes on töö ja matkaasjade ostmise aeg, siis ma palun, ärge keegi ostke Kmartist kõige odavamaid tööjalanõusid ja matkavarustust. Jalanõud on mul 1 number suuremad, sest lihtsalt mu numbrit polnud ja üritan iga kord kõik nöörid piisavalt prinki tõmmata, et jalast miskit kaduma ei läheks. Kannad on mul ammu verele hõõrutud, mis nüüdseks juba kõva koorikut peal hoiavad ja iga päev saan hunniku liiva ja kive kossist välja valada. Mu telgi ja magamiskoti saaga on teile juba ammu teada ja kui ära ei taha külmuda, siis makske veits peale ja ostke korralikum variant.

• Ah jaa, raha võiksite ka veits ikka kaasa võtta. Meil oli mõlemal 1800 dollarit kaasas ja majandasime täpipealt kõik ilusti ära, kuid on ka eluvendasid, kes vapralt 400-500 dollarit taskus, Aussi pinnale astuvad ja kõik samamoodi tehtud saavad.

Täna sai kuu aega sellest, kui me tallad Austraalia pinda puutusid.

*Austraalias on 2. aasta viisa jaoks vaja 88 päeva farmis töötada

Ebaõnnestunud majaotsingud, õudsad tööpäevad ja vaba päev

Nädal algas üliiiikümalt ja vihmaselt, tööd oli veidi vähem ja kasutasime võimalust minna tuleviku kodu otsima. Leidsime netist ühe magamistoaga maja (enamus siin 3-4 magamistoaga), mis oleks pärast tööd relaximiseks olnud 6 kuuks ideaalne puhkepaik. Leppisime maakleriga kõik kokku ja ootasime teisipäeva hommikul kell 9.45 ilusti maja ees, aga keda polnud, oli maakler. Eelnevalt oleme kuulnud kõiki jutte sellest, kuidas austraallaste tunniajane hilinemine on täiesti normaalne ja olime end olukorraks juba ette valmistanud. Meil seekord joppas, pidime ootama kõigest ekstra 15 minti, kuni saabus maakler uudisega, et oih, üüris eile juba kellelegi teisele maja ära, ooops, unustas öelda meile. Lubas meile poole tunni pärast järgmist maja näidata, aga novot, ootasime tund aega valel pool maja ja ega maakler ei helistanud ka meile, et ta ootab meid. Asjad käivad siin üliipohhuilt ja ebaprofesionaalselt. Leppisime uue aja kokku, taaskord hilinenud maakler näitas meile viimase maja ette, kus oli 3 tühja tuba, köök ilma külmkapita ja pesumasinat ka polnud kuskil. Lisaks kõigele puuduvale, oli elamine meie kahe jaoks liiga suur ja jätsime asja katki, et edasine plaan välja mõelda.

Töö on ka see nädal veidi lihtsam olnud. Oleme tegelenud veesüsteemi ettevalmistuse ja paigaldamisegea ning 3 päeva istutanud. Tavaliselt kõnnin ma traktori ja istutajate taga ja parandanud vigu ja istutan vahelejäänud taimi, kuid seekord olin ise ka istutajarollis. Istutasime kõrvitsaid eelmise aasta arbuusipõllule, mida isegi ei pea enne istutamist vanadest arbuusidest puhtakski tegema. Traktor lihtsalt sõidab üle ja istutatakse vanade ja kuivanud taimede vahele. Tundub kõik norm, aga pühajeeeesus ristivägi kuiiiiii palju ämblikke seal on. Apppikene, ma ei jõua ära kirjeldada kui õudne see kõik oli. Tarktoril on suured rattad all, mis teeb istutajatele taime jaoks augu valmis ja kui ma lõpuks taim peos valmis oma näpud sinna augu sisse pidin panema, oli selleks ajaks ämblikud auku ära uppunud ja nüüd kõigest väest üritasid end välja upitada sealt. Mäletate küll, mis pildi ma sellest suurest ämlikust üles panin. Vot just jah, sellised seal ronisidki ja elu eest võitlesid. Nii et kujutage nüüd ette, kui pingeised 11+4 tundi mul olid, sest just nii kaua pidin ma seda stressi taluma, kuni sain jälle traktori taga kvaliteedikontrollijaks hakata. Iga karjatuse peale õnneks keegi parandas mu tööd selja taga või tuli korraks lihtsalt traktor seisata, kuni ma ämbliku minema ajasin ja töö lõpule sain viidud. Lisaks oli vana arbuusimäda hais ka päris rõve ning veel päris mittekuivades arbuusides olid vaglad end sisse seadnud, et ühel ilusal päeval universumi tüütuimaks kärbseks sirguda ja Kätlinile ninna, suhu ja kõrva rõnida nagu kõik üejäänud Austraalia kärbsed.

Kuna Condobolin on päris kolgas linn ja esimene huvitav paik on vähemalt 250 km kaugusel, siis mööduvad me vabad päevad kas hotellis passides või peame leidma läheduses natukenegi huvitavad paigad, mida vaadata tasub. Seekord leidsime 10 km kaugusel minimäe Mount Tilga, mis peaks NSW osariigi keskpunt olema. 19 meetrit kõrgem kui Suur Munamägi, mitu korda järsem ja tegelt suht mõttetu küngas.
Külmade ilmade tõttu elasime prussakahotellis mitu päeva, kuhu me nüüd ilmset 6 kuuks jäämegi. Saime uue parema, suure voodi ja kapiga toa ning prussakaid pole ka ammu näha olnud. Nädala eest küsitakse 120 dollarit ja kõigega hakkab juba ära harjuma ning inimesed on ka nii toredad. Toit on päris kallis siin, poes käime iga päev ja arved on kahekesi enamasti 20-40 dollarit. Vähemalt on palk hea ja polnud 100 dollaritki jõudnud ära kulutada kui juba uus palk peale tuli. No stress

Vahepeal hommikuti näeme känguruid ka põllu peal või üle tee hüppamas, nii vahvad loomad.

Paus sai läbi

Nails by Kätlin, hooldusest 1 nädal, akrüül, 3D

Erko tuusalt istutamistraktoril, ees 1000 liitrine veepaak

Istutamine käib. Ma käin taga, kontrollin ja parandan ning vahetan kuttidel tühje aluseid

Nooruke kõrvits vanal arbuusipõllul

Kogemustega traktorist

Hello, my name is Erko and I have 2 years of tractor driving experience

Mäe tippu vaarumas

Tuus Erko

Kätlin mõtlemas

Erko vaatamas

Taamaal veits Condobolini näha

Vihhhhhhhhkan seda päevitust

Austraalia vs Eesti

Mõned variandid, mis Austraalias on teisiti kui Eestis:

• Austraalias elatakse nädalast nädalasse. Palgapäevad on meil esmaspäeviti ja elukohtade üürid on nädalakaupa. Palju lihtsam variant kui kuust kuusse. Kui reedel peaks raha otsa saama, peaks vaid 2 päeva nuudleid sööma.
• Austraalias hakkab suvi detsembris ja talv juunis. Suvel on siin Condobolinis umbes 40 kraadi ja talvel 10 kraadi sooja. Nii et Austraalias ei ole alati soe. Isegi praegu on nädal aega jahedat perioodi, kus öösel on 2-6 kraadi sooja olnud.
• Valget aega on umbes 12 tundi. Pimedaks läheb 6,7 ajal ja hommikul valgeks 5,6 ajal.
• Austraalias keerati kella tund aega edasi umbes nädal aega tagasi.
• Kõik inimesed, kellega siiamaani kokku olen puutunud, on megatoredad ja sõbralikud. Hotellis ei lähe ükski inimene meist vaikides mööda, vaid alati alustatakse vestlust ja küsitakse, kuidas päev läks. Ükskõik, kellega siin vestlust alustan (ka klienditeenindajatega), on alati esimene küsimus kuidas mul läheb. 
• Poes saab pangakaardilt raha välja võtta. Peab lihtsalt klienditeenindajale ütlema palju raha tahad ja müüja kohe kassast annab.
• Kaardiga makstes ei pea pin-koodi panema.
• Kõikidel autodel on erineva kirjastiili, värvi ja suurusega numbrimärgid.
• Liiklusmärgid on kollased.
• Kool algab oktoobris.
• Siin ei ole igal pool superluks kiiret wifit ja mobiilne nett on sama aegalane kui mu esimesel lauaarvutil.
• Hotellid/hostelid pole siin üldse puhtad ega ilusad ega üldse mingite nõuetega, aga eks kallimates ilmselt ka uhkem värk.
• Enamus autod on siin ülisuured maasturid massiivsete kängururaudadega.
• Kui Eestis veetakse karavani auto taga, siis siin on inimestel karavanid nii suured, et haagitakse auto hoopis karavani taha.
• Poes pole väga piimatooteid. Olemas on piim, juust, niru jogurtivalik ja mingisgune hapukoor, mida pole veel maitsta jõudnud.
• Ka saiatoodete ja magusa valik on suht jama. Kui muidu passis Erko kümneid minuteid saiakeste ja šokolaadide juures, et see ainuõige valik teha, siis nüüd suudab Erko vaid mõne minutiga sealt niru valiku seast vähem niruda valida.
• Austraalia The Smiths on Eesti Lays.
• Loomalihaks pole siin mitte veis, vaid angus. Loom näeb natuke teistmoodi välja ja maitse on ka teine. Tegemist peaks olema aretatud lihaselisema veisetõuga.
• Väga paljud tooted on siin Light tooted. Tuleb suurt vaeva näha, et see hea rammus õige värk üles leida...kui selline variant üldse olemas on.
• Poes käies paneb teenindaja juba ise su toidu kilekotti ehk sa lahkud poest 10 kilekotiga, kus piim on ühes, sai teises ja iga šokolaad järgmistest kilekottides.
• Suurlinnades on annetuskastid, kuhu saab viia riideid, mis abivajajateni toimetatakse.
• Austraalias pole autol avariikindlustus kohustulik. Teha on vaja vaid kolmanda isiku kindlustus, mis õnnetuse korral hüvitab ravikulud.
• Üks onu joob külmkpakist meie piima kogu aeg. Meie nina all valab omale kohvi peale.

Rohkem ei tule enam meelde.

Täna saime esimese palga. Hõissa, saime 5 päeva eest 800 dollarit, millest on juba maksud maas, mis peaks olema kuskil 15%. Today was a good day.

Enne palgapäeva oli meil mõlemal taskus 70 dollarit. Ise ka ei usu, kui täpselt me ära majandasime. 

5 tööl, 1 vaba

Suurimad vabandused pika ootamise pärast. Muld vajas viskamist ja taimed istutamist ning blogi jäi veidikeseks unustustehõlma. Esimene öö hotellis kujunes täielikuks horroriks. Suikusime juba vaikselt unelainel, kui Erko pani räige mataka küünarnukiga vastu seina. Samal hetkel jäi mul süda seisma ja pigistas end ehmatusest krampi. Nimelt oli universumi suurim prussakas Erko käe peal siblanud. Järgmine tund üritasime tüüpi üles leida ja ära tappa, kuid sindrinaha kitiinkest oli rämepaks, niiet ei ükski sahtliplaat ega jalanõu prussakapoissi ära ei lömastanud. Magasime siis voodi toa keskel kuidagi poolunes, pidevalt tõmmeldes oma öö ära. Ise mõtlesime, et never again ei lähe sinna hotelli tagasi, pigem magame telgis ja autos igavesti. 

Järgmine päev sõitsime esimesele tööpäevale arbuusi- ja kõrvitsafarmi, kus kuumus virvendas punaste põldude kohal ja tuul oli kuum kui eesti saunas. Töö kujutab endast ettevalmistust detsembri ja jaanuraikuu arbuusi korjamishooajaks. Põllud on meeletusuured, mida on meeletupalju ja pidevalt sõidame autoga ühest tööpunktist teise. Lisaks meile on veel tööl 2 sakslast ja 1 iirlane ja ülemused Pete ning Michelle. Peale Michelle olen mina ainuke naine põlla peal, kes kõik raske mehetöö ära teeb. Ma kas viskan mulda, tirin kileisid, kiletan põldu, istutan või juhendan istutamist (siin toimub kõik traktori peal. 3 istuvad taga traktoril, taimed süles ja traktor vaikselt veereb), paigaldan veesüsteemi ja lõigun plasttorusid. Vähemalt saan kõik BigMäkid kõhult ära labidatud. Erko (ja ka kõik teised kutid) teeb kõike seda sama ning lisaks vaikselt harjutab ka traktorisõitu. Igatahes on töö üliraske, tolmune ja must talutöö. Seda me nüüd teemegi kuskil detsembrini, kuni arbuusid ja kõrvitsad kasvama hakkavad ja neid korjata saab. Siis hakkab Erko traktoriga sõitma ja mina arbuusikorjajamisi ja pakendamisi koordineerima. Eelmine aasta oli siin keegi eestlane neile ülihea mulje jätnud ning see aasta on meie suhtes suured ootused ja seetõttu saamegi meie suuremad tööülesanded kui muud töölised. 

Palk on hetkel 20.59 tunnis ja see nädal tegime tööd 5 päeva ja kokku 47 tundi. Tavaliselt on 6 tööl, 1 vaba, aga seekord pidasid austraalased esmaspäeval pühasid. Elame telgis või autos telkimisplatsil number 3, kus on õnneks dušš ja vesi ja kõik on norm va värdjad papagoid, kes kell 5 hommikul täiest kõrist meie telgi kohal lõugama hakkavad. Järgmine nädal hakkame rendimaja otsima. Päeval on 33 kraadi, öösel 6. Järgmine nädal läheb eriti külmaks ilm, niiet ma ei jõua ära külmetada ennast, õnneks ostsime mulle uue sooja magamiskoti ka, hurrraaaaaaaa. Muideks, täna oleme never again hotellis tagasi, sest pesu vajas pesemist ja 1 öö tahaks pehmes voodis ka magada. Prussakatega tuleb vist sõbraks saada....

Eelmise aasta korjamata jäänud  kõrvitsasaak

Need pikad vaod

Sadu aakreid luhta läinud granaatõunapõldu, sest unustati vett varuda, #6miljoniprojekt

Erko labidatamas

KRISTEL TOPPI, ÄRA VAATA JÄRGMIST PILTI

Hirmsat ämblikku nägin ka, muidu seal säänsed pisikesed nagu Eestiski

Põllul pidi veel soojemal ajal liiklema ka Austraalia mürgiseimad pruumaod

Muideks, nägime ükspäev tööleminnes kängurut vaikselt üle tee hüppamas, juhhei

Kiletamistöö käib

Veitsa must

Rämepalju peab seda tööd tegema

Lapendavad kiled ära matma ja veetoru läbi

Üritan veel vahel natuke tüdruk ka olla

Norm mustus+päevitus

Saime pühapäeva vabaks, sõitsime 200 km, et suures poes käia

Kaunist säärepäevitust ka näha

Käisime turistiatrkatsioonil ka, kus olid veitsa tuunitud Holdenid (ehk Euroopa Oopleid)

Üks hommik ärkasime lömmis rehviga

A muidu seda ka, et me nüüd 6 kuud siin.

Blue Mountains ja 450 km sisemaa poole

Pärast mitmepäevast raamatukogus istumist võtsime suuna Blue Mountainsi poole, et veidi matkata ja telkida. Kohale jõudsime õhtul, veidi enne pimedat (mis on kuskil 6 ajal õhtul) ja saime oma matkavarustuse esimest korda kasutusele võtta ja telk püsti panna, milles magada on ikka megakülllm siin (sest meil on kõige odavam ühekordne telk ja kõige odavamad õhukesed magamiskotid). Järgmine päev käisime mägede vahel loodust nautimas ja sääremarju krampi kõmpimas, tegime palju pilte ja matkasime järgmisesse telkimispaika Megalong Valleysse, mis oli üliiilus koht mägede vahel, aga veel külmem. Magasin kampsuni, jope, Erko nahktagiga, jalas soojad püksid, paksud sokid + sall ja kampsun jalgade ümber keritud ja ikka ärkasin värisemise peale üles. 

Teel telkimispaika nr 1

Vaade

Erko vaadet nautimas

Meeldib sinine v?

Kardulad keevad

Austraalia kuulsate metsapõlengute jäänukid telkimispaiga ümbruses

Blue Mountains

Beib valmis matkama

Jubekaunis

Poseerimas

Vesi voolamas kosest alla

Erko poseerimas

Kaunis panoraam

Meeldib veel poseerida

Megalong Valleys

Erko: issand, see Austraaliamaa on ikka nii ilus!

Norm elu, burgerid valmimas ja rummikoksid ootamas

Mägede vahel telkimisplats nr 2

See telk on maailma väikseim. Erko peab risti diagonaalis magama, et ära mahtuda ja mina kuidagi üle tema, mõlemal pead telgi seina surutud. Ärkame juuksed märjad, sest telk on seest niii märg ja tilkuv. Mõnna mõnna 

Seksikas eesti kutt

Ja hõissa, saime vahepeal pesema ka, jepikajee. Maksime 6 dollarit ja läksime Katoomba linna ühisujulasse, kus oli isegi välibassein, aga jubekülm. Siin pole nii, et kõik saavad oma võtme, et asjad kappi panna ja rahus edasi asjatama minna. Siin pidime kõik oma kodinad terve aeg kaasa vedama. Üldsegi kõik oli nii must ja räpane ja inimesed käisid riietega ujulas ujumas. Norm elu.

Vahepeal saime veel ühe tööpakkumise, Blue Mountainsist 350 km edasi, juurviljafarmi istutama ja ilmselt ka masina- ja traktoritööd tegema (Erko valetas veits 2 aastat traktorikogemust kokku) ning otsustasimegi selle pakkumise vastu võtta. Homme on meil esimesed proovipäevad ja ilmselt loodetavasti jäämegi siia oma 3 kuud farmipäevi tegema. Farm asub 15 km 2000 elanikuga Coldobolin linnast ja sõitsime päev varem siia kohale ära. Maantesõit oli normull, jubepalav ja kümnete känguru laipadega tee ääres. Päris õudukas oli – täiesti sodid ja jäigastunud suured laibad igal pool. Linna jõudes leidsime järve ääres telkimispaiga ja tänase öö veedame hotellis, mis on nii õudukas hirmus koht. Näeb välja nagu oleks otse tseen Texase mootorsae mõrvari filmiplatsilt. Kohe näha, et siin mingeid euronõudeid pole ja kõik on niii vana ja hirmus ja väljasunrud full kolgas. Ilmselt ööbime pigem nädalake telkimisplatsil, sest seal oli dušš ka olemas. Odavam ja mugavam oleks siin maja rentida, mille saaks 140-240 dollari eest nädalas (hostelis tuleks mõlemal 140 dollarit nädala eest maksta) . Inimesed on täielikud redneckid õlleklaasi taga ja ilmselt õed - vennad omavahel siginud. Netti ka pole (kasutan Erko megaaeglast mobiilset netti), nii palav on ja Erko nutab Eesti jahedaid ilmu taga (mõtles vahepeal suuna Kanadasse võtta). Vähemalt saab pessu minna (kui ma julgen).

Telkimisplats nr 3

Siin on nii palav ja kuiv, aga vähemalt on telk ka hommikul seest kuiv

Hommikul ärkasime niii õudsa papagoi kraaksumise peale ja täissitutud telgiga

#kunagieitelgienampuuall

Õudne hotellituba