Blue Mountains ja 450 km sisemaa poole

Pärast mitmepäevast raamatukogus istumist võtsime suuna Blue Mountainsi poole, et veidi matkata ja telkida. Kohale jõudsime õhtul, veidi enne pimedat (mis on kuskil 6 ajal õhtul) ja saime oma matkavarustuse esimest korda kasutusele võtta ja telk püsti panna, milles magada on ikka megakülllm siin (sest meil on kõige odavam ühekordne telk ja kõige odavamad õhukesed magamiskotid). Järgmine päev käisime mägede vahel loodust nautimas ja sääremarju krampi kõmpimas, tegime palju pilte ja matkasime järgmisesse telkimispaika Megalong Valleysse, mis oli üliiilus koht mägede vahel, aga veel külmem. Magasin kampsuni, jope, Erko nahktagiga, jalas soojad püksid, paksud sokid + sall ja kampsun jalgade ümber keritud ja ikka ärkasin värisemise peale üles. 

Teel telkimispaika nr 1

Vaade

Erko vaadet nautimas

Meeldib sinine v?

Kardulad keevad

Austraalia kuulsate metsapõlengute jäänukid telkimispaiga ümbruses

Blue Mountains

Beib valmis matkama

Jubekaunis

Poseerimas

Vesi voolamas kosest alla

Erko poseerimas

Kaunis panoraam

Meeldib veel poseerida

Megalong Valleys

Erko: issand, see Austraaliamaa on ikka nii ilus!

Norm elu, burgerid valmimas ja rummikoksid ootamas

Mägede vahel telkimisplats nr 2

See telk on maailma väikseim. Erko peab risti diagonaalis magama, et ära mahtuda ja mina kuidagi üle tema, mõlemal pead telgi seina surutud. Ärkame juuksed märjad, sest telk on seest niii märg ja tilkuv. Mõnna mõnna 

Seksikas eesti kutt

Ja hõissa, saime vahepeal pesema ka, jepikajee. Maksime 6 dollarit ja läksime Katoomba linna ühisujulasse, kus oli isegi välibassein, aga jubekülm. Siin pole nii, et kõik saavad oma võtme, et asjad kappi panna ja rahus edasi asjatama minna. Siin pidime kõik oma kodinad terve aeg kaasa vedama. Üldsegi kõik oli nii must ja räpane ja inimesed käisid riietega ujulas ujumas. Norm elu.

Vahepeal saime veel ühe tööpakkumise, Blue Mountainsist 350 km edasi, juurviljafarmi istutama ja ilmselt ka masina- ja traktoritööd tegema (Erko valetas veits 2 aastat traktorikogemust kokku) ning otsustasimegi selle pakkumise vastu võtta. Homme on meil esimesed proovipäevad ja ilmselt loodetavasti jäämegi siia oma 3 kuud farmipäevi tegema. Farm asub 15 km 2000 elanikuga Coldobolin linnast ja sõitsime päev varem siia kohale ära. Maantesõit oli normull, jubepalav ja kümnete känguru laipadega tee ääres. Päris õudukas oli – täiesti sodid ja jäigastunud suured laibad igal pool. Linna jõudes leidsime järve ääres telkimispaiga ja tänase öö veedame hotellis, mis on nii õudukas hirmus koht. Näeb välja nagu oleks otse tseen Texase mootorsae mõrvari filmiplatsilt. Kohe näha, et siin mingeid euronõudeid pole ja kõik on niii vana ja hirmus ja väljasunrud full kolgas. Ilmselt ööbime pigem nädalake telkimisplatsil, sest seal oli dušš ka olemas. Odavam ja mugavam oleks siin maja rentida, mille saaks 140-240 dollari eest nädalas (hostelis tuleks mõlemal 140 dollarit nädala eest maksta) . Inimesed on täielikud redneckid õlleklaasi taga ja ilmselt õed - vennad omavahel siginud. Netti ka pole (kasutan Erko megaaeglast mobiilset netti), nii palav on ja Erko nutab Eesti jahedaid ilmu taga (mõtles vahepeal suuna Kanadasse võtta). Vähemalt saab pessu minna (kui ma julgen).

Telkimisplats nr 3

Siin on nii palav ja kuiv, aga vähemalt on telk ka hommikul seest kuiv

Hommikul ärkasime niii õudsa papagoi kraaksumise peale ja täissitutud telgiga

#kunagieitelgienampuuall

Õudne hotellituba