Sydney-Brisbane

Andestust fännklaab, et pole kohe mitu nädalat postitanud, aga olen liiga hõivatud emomisega ja pole üldse jaksu olnud kirjutada. Mitme fänni utsitusel tuleb end siiski kokku võtta ja mõneks ajaks taaskord selle postitusega ühele poole saada.

Sydneysse jõudes oli ikka täitsa mõnna kodune tunne ja hea meel, et saime lõpuks sealt hullust Aasiast vähe rahulikumale maale naastud. Hakkasime kohe esimesel päeval asju ajama, et auto leida ja lõpuks suund uude osariiki võtta. Vana hea gumtree tuli abiks ja järgmiseks päevaks oli meil auto olemas. Väike 2003. aasta Ford Focus Hatchback, millel taga väike muljumisjälg, kuid pole hullu, sest hind sai hea - 2000 AUDi eest võisime autoga kodu sõita. Ülejäänud aja utsitasime end maksutagastusega. Põhimõtteliselt see sama värk nagu Eestis tuludeklaratsioon, aga muidugi 1000 korda keerulisem ja vaja mingit lollust neil Aussidel teha ja ajada oma paberimajandusega. Võtku kokku ennast ja ajagu korda see internetimajandus omal, aru ma ei saa. Ma hakkasin algul ise maksutagastust tegema: kõigepealt pidin tegema endale kasutaja nende maksumameti kodukal, siis pidin neile helistama, et see konto ja minu andmed ühildada, mis sisaldas muidugi enda identifitseerimist (mõttetud küsimused mu elukoha, passi ja kõige muu kohta, kuid läbi telefoni tuleb oma nime ja kõiki muidu tähti ja numbreid 40 korda üle korrata, sest nad ei saaa aru, mida ma räägin nendega lihtsalt), siis lõpuks sain omale tõmmata programmi, kus pidin kirjutama oma tulud ja maksud üles, siis vastama 100le ebavajalikult küsimusele "ei", märkima palju ma töösaabastele, kinnastele ja lühkadele kulutanud olen, näitama, et ma pole kasutanud nende meditsiinisüsteemi hüvesid ning pärast kõike neid higipiisku, pisaraid ja tunde arvuti taga ja telefoni otsas, ikka nägema selle kõige lõpuks errorit, et neil pole õigeid andmeid oma süsteemis minu kohta. Niii frustreeriv hate, viha, lootusetus. Ehhk 10 minutit hiljem maksin agentuurile 35 dollarit, et nemad selle kõik mu eest ikka ära teeks. Erko muidugi hängis samal ajal 9gagis ja nautis humoorikat elu ning õppis minu vigadest ja kasutas kohe paari klõpsuga agentuuri teenust. Mõned tonnid maksutagasturaha lendasid Erko kontole ka kuskil 4 päevaga, aga mina siiamaani (3 nädalat hiljem) iga hommik, endal silmad veel uneliiva täis, haaran terve öö kõhu all veetnud tundetute kätega telefoni järele, et kontojääki kontrollida, kuid rahast pole ei kippu ega kõppu. Muidugi olen ma juba helistanud igale poole ja veetnud kümneid minuteid telefoni taga, kuulates närviliselt rahustavat ootemuusikat, kuid keegi ei hakka minuga tegelema enne 30 päeva, kui selle aja jooksul pole ikka veel raha kontole tulnud. Liiga ebaõiglane elu.

Me uus auto

Kümned telgid Sydney keksklinnas 

Bäkkerid ajavad odavalt ära

Käisime jooksmas, leidsime teepealt mandariini- ja sidrunipuid

Käisime Sydneys Eesti poes, lasime heal maitsta

Megatalv ikka, kuigi Eestis taoline suvi.
Tegin elu parima ostu - elektriline soojatekk, kuna ma olen külmavares nr 1, siis magasin kõik ööd Sydneys tekk pistikus ja soojus maksimumi peal.

Kaktus Erko emale

Lemmikud healthy burgers Grill'd-is
Ootasime mingi 10 minti omi burkse (mis on mu jaoks suht norm, ei pand tähelegi), käidi mitu korda vabandamas, et nii kaua oodanud oleme ja lõpuks anti kompensatsiooniks 2 tasuta burgeri talongi.

Käisime akvaariumis ka

Ja loomi vaatamas, jälle
See mu lemmik vombat

Vahakujude muuseumis asju ajamas

Elusurfar

Teine kardab

Erko oli nii armukade, hihihhahahaihihhhaaa

Sydney ülevaade

Elame äärel

Looduseunistaja

Sydneys elasime ikka seal samas, kus alati, kui sinna satume ehk ühe eestlase üüritavas kontoris, kuhu ma järgmine kord küll enam minna ei suuda. Ikka niii räpane ja must on kõik, kus elavad eestlased kui Soome kalevipojad juhuotsi tehes. Prussakad jooksevad hommikuti pudrukausside vahel, hommikul kell 6 pannakse papist seintega elamises muss põhja ja kõik on ikka niii must. 

Igatahes Sydneys olles polnud meil veel õrna aimugi, kuhu me edasi lähme, kuid tahtsime kindlasti uude linna minna. Vaja oli teha vaid 450 km-ne põige sisemaa poole, et vanast heast Condost läbi hüpata, sest jätsime eelmine kord mõned asjad sinna hoiule. Valikuvariantideks olid Melbourne (lõunas) ja Brisbane (põhjas). Kuna Austraalias on talv ning kõik on tagurpidi, võrreldes enamus maailmaga, mis asub põhjapoolkeral, siis lõunapoole jäi külm ilm ja põhja soe ilm. Lahkumise hommikul oli Sydneys kohe ekstrakülm - 8 kraadi - siis oli otsus kiire tulema - Brisbane on me järgmiseks sihtpunktiks. 

Teel Condosse nägime lund, päikest ja loomi. Vahepeal oli väike peatus Dubbos, kus ööbisime hirmkallis (50 dollarit öö), hirmus kõledas ja taaskord räpases ja mustas hostelis.
Sõtsime kuskil 2000 kilti 3 päevaga ja Brissi jõudes taaskord probleem, kus ööbida. Õnneks leidsin paar varianti gumtreest ning saime ka kohe vaatama minna. Esimeses korteris võttis meid vastu nagu sõpradest Joey'e agent Eestelle: umbes 50-60. aastates vanem daam, kes ei suuda uskuda, et ta vananeb ning on endale meetrise kiivri pähe tupeerinud, pool pudelit lõhna peale valanud, vastu kukalt koputades kukub mask näo eest, hängib toas suure kasuka ja kontsasaabastega ning hääl on kui ärasuitsetanud kräkkaril. Igatahes oli see variant meile veidi liiga kallis ja mitte nii mugav ning kahjuks Estelle meie korterikaaslaseks ei saanud. 

Olin ka autojuht

Lumiiii

See oli üsna väike jupike, kus seda lund tegelikult oli ja pered olid kohale sõitnud, et lastega lumepalle veeretada
Once in a lifetime opportunity vist

Vana ea Impi

Saime bossidega kokku, vestasime juttu ja katsusime suureks kasvanud kängut
Neil olid isegi mõned töölised, kes traktoreid seal nühkisid

See hirmus kõle ja räpane elukoht ei paistagi pildilt nii hirmus ja õudne, tegelikult oli täiega rõve ja vastik
Mu padja all oli mingi saepuru ja ma olin nii kindel, et see on hiire näritud puru ja sealt kuskilt ronib hiir öösel ja närib mu kõri läbi

Bäkkerite hommikusöök

Teepeal muud polnud pildistada kui maalappe ja teejuppe

NSW ja QLD osariigi piir
Lootsime küll ikka äknsamat piiri, aga tuli selle postiga siis leppida ja kiirelt hoopealt pilt ära teha

Teepeale jäi mingi kohalike loomadega loomapark ka

Eal ei väsi känguruid pildistamast, mul on arvuti kümneid kängude pilte täis

Nii hirmus kana

Dingod

Duckface lvl 5000

Estelle, kellest ei saanud meie korterikaaslast

Järgmine variant oli keegi toreda häälega vanatädi, kes kohtudes oli täpselt sama tore. Tagatist ega midagi maksma ei pidanud, kuid seeeest on hind öö eest sorts krõbe (40 dollarit öö eest kahepeale kokku) ja majas on kõik vajalik olemas. Sissekolides olid kõik toad paarikesi täis (4 tuba), kuid tänaseks päevaks on kõik uue suuna võtnud ja meie ikka veel siin. Ühes toas olid vanad head naabrid soomlased, kellega sai ka lähemalt tutvust tehtud ning ka veiniistanduses eksursioonitamas käidud ja niisama känguruid taga aetud. Vahel, kui inglise keele oskused alt vedasid, sai neist kohati soome keeles pareminigi aru. 

Ükspäev käisime Brisbanes koaalasid ka vaatamas ja katsumas ja oli tore.

Täitsa kena kodu hetkel

Veider rand keset linna, osad bäkkerid ka päevitasid seal, samal ajal kui kohalikud jopedega ringi müttavad

Arvasin, et Erko tegi mulle üllatuse, aga ei, liiga suured ootused

Suur kängu

Natsa olin arg

Maksime rahhi, saime natsa hoida

Nahad

Glam life

Tegelt sai nüüd natuke liiga pikalt kirjutatud ja jätan me tööotsingute tõusud ja mõõnad (peamiselt küll mõõnad, mistõttu ma olengi masemode peal) järgmisesse postitusse, mille ma ausõna luban mõne päeva jooksul ära teha, sest me juba 4 päeva pärast lahkume siit Brissist, mis meile üldse ei meeldi.
Cya, guys