Poole aasta kokkuvõtte

Viimases postituses sai veel veinipudeleid tõstetud ning puhkuseaega oodatud. Nüüdseks on juba vein Itaaliasse ja kümneid tonne puuvilla Hiina saadetud. Aeg läheb siinmaal nii kiiresti ja pärast 12 tundi puuvillas mässamist on blogipostitus viimane asi, millele ma mõelda suudan.

Casella lõpp tuli ka jubekiirelt peale. Esialgu me ei teadnud, millal uus töö ootab ja mulle lubati veinis lausa juulikuuni tööd, kuid aprilli keskel selgus, et 18. on uus töö ootamas. Juba paar päeva enne viimast tööpäeva sõitsin koju pisarad silmis  ning viimastel tundidel pidin juba hingamisharjutusi tegema, et mitte nutma pursata. Head aega ma öelda ei suutnudki, vaid lehvitada, naeratus näole manada ja kiirkōnnil minema tormata. Autos ei jõudnud ma oma murtud südant ära ulguda ja juba igatsesin kõiki kalliks saanud inimesi, kellega jälle tuli hüvasti jätta. Nagu näha, pole ma väga hea hüvastijätja ja mida aeg edasi seda halvem ma selles olen. Veel paar päeva oli kraan lahti, kuni lõpuks maha rahunesin ja kurvalt uues töökohas töönippe õppisin.

Kiiver alati peas kui välja pidi minema

Tühjad pudelid ja kann pange ning proove koguma

Vahepeal oleme lähedal asuvates kohtades ka üritanud käia. Näiteks Austraalis kõrgeimas tipus Mount Kosciuszkol (2228m), mille läbimine võttis 6 tundi ja 22km. Teekond oli üsna lihtne, kuid muidugi jalanõud hakkasid viimase 5 meetri peal hõõruma ja järgmine nädal aega võitlesin suure ohatisega huulel, mille jäine mäetuul mu huultele kinkis.

Käisime vaatasime ka pealinna Canberra üle, kus polnud väga mitte midagi.

Taamal emud

Mäejalamil

Tipus

Parlamendihoone

Moekas

Ainuke põhjus, miks me otsustasime parlamendihoonesse sisse minna

Vahepeal sai ka Melbournes käidud.

Osad käivad ujumas, teised panevad kõik maailma riided, mis neil olemas on, selga

Leidsime nunnud pingud 

Värviline mässajate sein

Moekalt kuseloigus poseerimas

Sõbrad eestlased

 

Taevavaade Melbourne kohal

Aga töö puuvillatehases pole üldse nii hull nagu ma algul kartsin. Esialgu teadsin, et hakkan valmis puuvillakuubikutele kotte ünber panema ja proove võtma (mis juttude järgi on maailma igavaim ja üksluiseim töö, kus soovitati seljaaju peal töötada, kuna noh seda tavalist aju ei lähe enam vajagi), kuid esimesel päeval selgus, et olen hoopis feeder bays, mis pidi ülinormaalne töö olema. Jah, 8 raamatut ja igapäevased piknikud seljataga ja poisitsiooni üle ei kurda küll.

Igatahes, tulevad meile tehasesse juba suured 2-3 tonnised kilesse mässitid puuviljapallid sisse, mis laetakse moonbuggyks nimetatud traktoritega meile feeder baysse ehk suurele konveiorile, kus meie peame pallidelt kile maha võtma. Jubelihtne, masin ise liigutab neid palle, lõikab ka lausa ise ja me lihtsalt voldime neid kilekesi ja paneme pressi alla. Vahel koristame ka ja noh enamus ajast loeme raamatuid ja näiteks kirjutan seda blogipostitust. Kuuldavasti on sama amet teistes tehastes juberaske, sest puuvillapallid on suuremad ja teistmoodi ja sada jama. Ei vedanud neil siis.

Meist edasi peksab masin puuvilla lahti, saadab mööda torusid edasi, kus siis seda puhastatakse tolmust, prahist ja seemnetest kuni lõpuks puhas puuvill kokku kuubikuks pressitakse, kott ümber tõmmatakae ja ladustatakse. Erko ongi tehase seal otsas - ootab tõstukiga kuni kuubikuid piisavalt palju koguneb ja siis läheb viib lattu virna. Vahepeal laeb ka rekasid, mis viivad puuvilla sadamasse ja sealt laevaga edasi Hiina. Seal tehakse niidid ja riie ja lõpuks vorbitakse meile moekad hilbud, mis tagasi Austraaliasse ja mujale maailmasse saadetakse.

Tööd teen siis pliksidega kahekesi ja igav ei hakka. Ümberringi voolab nii palju klatsi ja kuulujuttudel ei jõua vahel enam järgegi pidada.

Puuvill põllal

 Moonbuggy toob puuviljapalle feeder baysse

Konveieril

Dramaatiliselt kilet kiskumas

Liiguvad edasi

 

Mäselv töötaja, tegelt suht lihtne seda kilet sealt ära saada

Uhke

Voldin

Topin

Need käed tõstavad puuvillapalle üles, vahel tuleb puhastada ka, a hullult harva, keegi ei viitsi

Vahel masin katki, siis peab teistmoodi tegutsema

Konsooliruum, kus suur töö käib

See masin võtab puuvillal seemned välja

Valmis kuubikud

Üks kuubik 450 doltsi

Erko ladustab

Koristama minek

Vahel sorts must

Vahel pohmakas kaelas

Mileedi mugavusi nautimas

Vahel teeme tööd ka ja koristame sorts

Lugemislainel

Vahel käidi mind pildistamas kah

Leidke mind

Ülevaltvaade 

Sõbrad loomad

 Hüvastijätupeod

Grilltsill

Aga kes tahab Austraaliasse raha tegema tulla, siis soovitan 100% Griffithit ja ka AgriLabouri tööagentuuri. Griffithis saab aastaringi tööd teda: jaanuar-aprill vein, aprill-september puuvillatehas, oktoober-detsember vili ja ring algab algusest peale. Kui AgriLabourisse käpp sisse saada, siis pakuvad ka nemad sulle järjest tööd kui oled hea tööline ja huvi on.

Tegelikult oleme me juba otsapidi Darwinis ja selle postituse kirjutamine võttis mul kuu aega - alustasin feeder bayst ja lõpetasin Darwini hostelis.