Kristel Toppi, ära ämblikepilte vaata!
Suvisel soojal ajal oleme põllul (ehk Erko, sest mina päevavalgust näen ainult taamalt piilumas) igasugu eksootilisi loomi näinud. Vahel käivad pruunmaod korjajaid arbuuside ja kõrvitsate vahel kollitamas, mille peale nad kõik 1/10 sekundiga treileri peale hüppavad. Teinekord kõrvitsapõllul on kõik redback ämblikke (mürgine, kuid surmav vaid lastele, vanuritele ja niisama nõrkadele) ja nende munasid täis ja tuleb ettevaatlikult ämblikke vahelt see kõrvits kätte saada. Ükskord nägi Erko suurt kollast sisalikku ka, mis Erko lähenemise peale nagu draakon oma kaela laiaks tõmbas.
Kujutan ette, et tegi mida sellist Erkole
Erko üldse näeb miljon looma ja elukat igal pool ja mina vahin shedis (tulin eestikeelse vaste peale muideks - ladu) ehk siis laos ainult meloneid ja vahel nühin põrandaid ja uitan tolmupilve sees, kui muud targemat teha pole. Megakade olen ta peale!! Pidevalt tuleb minu juurde oma huvitava jutu ja piltidega jälle mingist uuest loomast ja kui palju känguruid teda kogu aeg vahivad ja piltidele poseerivad.
Ükskord ronis tal siuke elukas peas ja üritas kõrva tungida (veidi väiksem variant)
see ei ole Erko pea
Erko lasi ükspäev motikaga ringi ja enne kui arugi sai, oli juba pruunmaost (Austraalia üks mürgiseimaid, kelle hammustus tapab 20 minutiga, kui vastumürki ei saa) üle sõitnud. Uss üritas muidugi hammustada kaa, aga oli liiga segaduses ja orienteerumata ning Erko õnneks sai ainult ta peaga vastu jalga. Jopppas täiega!
Pruunmadu, mida see aasta päris tihti siin farmis näha on (Erko muidugi näeb, mitte mina)
Sõitis üle paharetist
Põllul on meil veel miljon lendavat rohutirtsu ja ämblikke ja papagoisid ja ega ma tegelt ise ei tea, sest ma ju ei näe peale arbuuside midagi.
Ja mudugi kärbsed, kogu aeg igal pool, isegi shedis alati. Ronivad silmaauku ja kõrvaaku ja ninaauku ja suhu ja nii häirib kui kellelgi kärbes rääkimise ajal nina peal istub ja ta teda ei tunne!
Normaalne nähtus Austraalias
Muidugi igasugu väiksemate putukate nägemiseks ei pea isegi kodust välja minema. Kogu aeg jooksevad meil sipelgad köögis ringi. Meie kappi pole nad õnneks veel jõudnud, aga teised majakaslased on mitu korda pidnud kõik kapist minema viskama, kuna toitu pole läbi sipelgaparve enam nähagi. Vahel öösel kapi kallale nosima minnes leiab ka prussakaid köögist, küll paar korda pisemad kui Impis, aga siiski piisavalt rõvedad.
Ja maja ümber on meil ämblikud. Nii õudne, ma ei suuda. Hirm naha vahel. Redbacki munad ka igal pool ja isegi vist ükskord oli Sydney funnel web elektrinäidikute vahele pugenud. Erkol on mitu korda olnud hommikuti ka jalanõud ämblikevõrke täis ja üldse peab jalanõud alati läbi vaatama.
Redback, keda on hästi palju kõrvitsapõllul ja meie maja ümber
Sydney funnel web ämblik, kelle hammustus tapab
Mul läheb süda pahaks nende piltide vaatamisest, jeesuke.
Siuksed ämblikumunad on meil akna all ja ilmselt igal pool ümber maja
Ja ükskord olin mõnusas lamamistsoonis voodis nautlemas, kuni järsku märkasin silmanurgas midagi puhurituule käes võbelemas. Teadsin kohe, et tegemist oli ämblikuga ja juba sekundiga olin karjudes toast väljas. Poisid võtsid ära ta sealt ja tuli välja, et see oli tühjaks imetud ämblikukest ehk järelikult keegi veel suurem ja hirmsam ämblik oli meie toas teise ämbliku elumahlasid välja lutsimas. Väikest uurimustööd tehes selgus, et tegemist oli vist väiksemat sorti hunstmaniga (veidi suurem kui tikutops). Huntsmanid võivad sirguda suuremaks kui me peopesad ja mul tuleb klimp kurku, kui kujutan ette, et selline võis meie toas olla. Sellel ööl ma korralikult ei maganud ja siiamaani kardan me toas olla ja pidevalt pinges iga kõdi ja tuuleiili peale.
Umbes selline rippus me kardinapuul elutult tuueliilis värelemas (pole mürgine)
Muidugi on meil ikka veel hiired, kes aeg ajal lõksu kinni jäävad, aga neid ma õnneks ei karda. Vahvad armsad sellid teised.
Meil on veel kõik krokodillid ja haid ja millimallikad ja igasugused elukad veel nägemata, aga küll jõuab! Enam ei jõua oodata, millal näha saab, jubehuvitav on!
No comments:
Post a Comment