Wednesday, September 10, 2014

Kuidas me Austraalia jaoks raha teenisime?

Kui Erko veel ustavalt Eesti Kaitseväes aega teenis, kogusime kahekesi purki kõik oma euro ülejäägid, mida oli lihtsalt niii meeletutest kogustest, et purgi kaas ei läinud kinnigi. Hõissa! Kokku tuli 40 eurot. Ilmselglt tuli midagi produktiivsemat välja mõelda ja no kuidas see eestlane muud moodi raha kokku ajab kui ikka Soomes. Saime siis Erko tuttavate (ja nüüd meie uute sõprade) kaudu ootamatult juba juuni algul põllale maasikataimi istutama. Töö oli isenesest kerge, aga 12 h lihtsalt sama liigutust teha ja neid pikki maasikajuuri selle kuradi hargiga sinna kivikõvasse maasse suruda, et jumala eest ühtegi tutti välja ei jääks, oli ikka haige teha küll. Esimene päev oli veel hea sossu, aga järgnevatel päev sadas niii hullult vihma, mis muutis kõndimise selle töö kõige raskemaks osaks. Kummiku ümber ja põlvede peale kogunes kilode viisi pori, nii et vao otsa jõudes oli kops koos ja veremaitse suus. Sain käevarde närvipõletiku ka, mida 3 nädalat ravisin, aga eurod olid silme ees, mis teha.
Lisaks saime veel räigelt kilomeetriseid loore põldudele peale tõmmata ja ka kivikotte loopida. Samuti ka 12h põhku maasikataimede vahele panna ja ka veidi massiivseid ohakaid rohida.
Kuna suve algus oli ülikülm, siis ka maasikad väga ei valminud. Sai palju mõttetuid 25 euri/päev korjamisi tehtud, sest kes ikka 20 eur/kg marja väga tellib. Kunagi juuli lõpul ja augusti alguses saime ka herneid ja kartulisuuruseid meie enda istutatud maasikaid korjata. Tipphooag oligi see aasta juuli lõpus ja augusti alguses. Parimad päevad olid u 130 eurosed ja kokku teenisime pea kahe kuuga mõlemad ligi 3000 eurot. Pole paha sellise suve kohta. Pidime summaga leppima ja kodu ära tulema. 
Soomes oldud aja jooksul nägime, kui kirju ikka see loomaaed on. Ikka kohe väga veidraid inimesi on olemas ja olgu jumal tänatud, et ainult seal nendega kokku puutusime. Sai ka ukrainlastega Soomemaal iga päev sõda peetud. Saime uusi sõpru, käisime ka paar korda peol, sain võrkpallis vilunumaks, ilma et sõrmeluusid oleksin murdnud, käisime Tamperes lõbustuspargis ja iga päev kõmpisime kilomeetreid maha, et jäätist ja sokolaadi ja küpsist ostma minna, sest isud olid niii suured et ei jõudnud oma lotti ära toita. Süüa võis kõike, ikka tulime kilosid kergematena tagasi. Kui muidu pärast tööpäeva lihtsalt kõik kohad valutasid (ka kohad, mille olemasolust mul aimugi polnud) ja lonkasid kuidagi sealt voodist välja, siis kõige suurem valu hakkas kodus, kui tööd enam ei teinud. Rätsepistes istuda ega kummardada ei saanud, põlved tegid haiget ja voodist väljatulek oli üsna vaevaline. 

Algul elasime 20kesi ühes toas, kus ei käinud uks kinni ja juunis oli Lahtis öösel -2 kraadi

Kodu eesruum aka laut

Kõige rõvedam dušširuum, kuhu eal olen jala tõstnud

Köök

Nõudepesu ja et jumala eest nõudepesuvahendit ega nuustikut sinna ei unustaks, muidu insta ilma

Reptiil ajas nahka

Et toast kööki ja vetsu saada, pidi veitsa ikka kõndima ka
Ehk mitu tundi enne magamaminekut jumala eest juua ei tohtinud, et vetsu ei peaks kaugele minema
Ja süüa tehes jäi kogu aeg midagi maha ja kõmpisime tagasi lauta lusika järgi


Lauda uks ehk kodu uks

 Esimene maasikasaak

Juberõõmsad

Olen tüdruk, kes naerab ja naeratab, kuid südames nutab

Pikad vaod

Maakas põhuga

Saime uude kodu ühikasse ilusa köögi ja sooja veega

Puhas dušš, hurraa!


Kileriided jäid maha, põlluäärsed mustad kilerullid ajasid asja ära

Ühel ilusal päeval tuli ka lõpuks päike välja
Päevitus nr 1

Ja päevitus nr 2

Erko sai ka päikest, aint jalad peitis ära

Orjasime ka hernepõllul

Ori töötamas

Nämma nämma, lemmiksöök makaronid konserviga

Jälle pikki vagusid


Põhulükkamine

Kõrsikusöömisvõistlus

Sadas veitsa rahet

Vaid sortsu

Samal ajal sokulaadi nosimas

Hurraa! Ei saanudki tööd teha

Rahe tulemus

Erko leidis kodust endale lampi kuskilt kapi nurgast seljakoti. Käisime Lahtis kirbukal ja ennäe

Kiiisu

Elasime getohoodslumis, kileriided ja sokid rõduserval kuivamas

Teel lõbustusparki enne veel oksematerjali sisse ajamas

Aaaangribird land. Megahirmus supermani atribuut. Ise julgesin alles pisarsilmil 3. korral kaasa minna


Kõige megamõnnnaam

Lihtsalt mikropossu noh

Oskan nüüd küll

Kõige rõvedam ketimasin, ise neverever ei läinud sinna


No ausalt, see oli kõige jubedam atribuut terves lõbustuspargis #nojoke, hirmu on mu silmadestki näha, isegi Jakobil vesi ahjus

Kamraadidega.

Jaaa palgapäev on paarim päev

Nüüdseks oleme üle kuu aja Eestis olnud ja raha laristanud. Sellepärast tulebki varakult ära minna, et me selle raha eest Austraaliasse ka ikka jõuaks. Üritasime ka siin mingit ajutist tööd leida, et mingidki kulud katta. Erkol õnestus vaid üürikeseks väike tööots leida, kuid ma sain tänu Erkole kuni Aussi minekuni Kroonpressi brošeerijaks. Töö seisneb siis selles, et tõstan 12 h ajakirjade vihikuid lindi peale, kus lõpuks need kokku pannakse ja tekibki maagiliselt ajakiri. Teine variant, võtan valminud ajakirja paki vastu, panen sirgu ja laon alusele mitu virna. Jälle iseenesest lihtne aga täiesti haige töö. Vahepeal on sellised tööpäevad (või ööd), kus ootan mitu tundi, kuni seadistatakse, ilma et mind üldse vaja oleks. Teine päev jõuan tööle ja juba laon neid vihikuid seal, nii et higimull otsa ees. Ja nii 12 h jutti ning koju minnes ei lähe püksid jalga lihtsalt, sest keha kleepub kui kleeplint. Õnneks pole ma seal täiskohaga, ega üldse mingigi kohaga. Lähen siis, kui sms tuleb ja ka mulle aeg sobib. Veel 2-3 korda käia ja olen ka sellest orjatööst vaba.

1. päev tööl käidud ja jubemust 

Virn ootab ladumist

Terve öö sellise pildi vaatamist, ajab kõhu ikka räigelt korisema 
#hardjob


Muidu polegi väga midagi teinud, vaikselt 21.septembrini tiksume. Käinud paar korda pealinnas, mõned üksikud pralled, püüdnud vähki, ajanud mingi looma alla, oops, sry, sügises järves kuupaistel skinny dippimas ning aussi asju ajanud. Ei jõua enam ära oodata, millal saaks midagi tegema hakata.

Njämma njämma vähk

Soomlastel pappi lendab


Nüüd veel 10 päeva alles jäänud inimestega siin Tartus kokku saada ja ongi juba minek!

No comments:

Post a Comment