Monday, April 20, 2015

Esimesed päevad Balil

Maandusime Balil juba pea nädal tagasi ja esimene vaade lennuaknast oli juba väga niiske ja märg. Õhk oli silmnähtavalt paks ja tihke ning veeauru täis. Esimene sõõm kopsus kinnitas vaatepilti ja tundus, nagu veaks aurusaunas oma kohvreid. Lennujaamas maksime 50 AUDi viisa eest ja vähemalt 50 taksojuhti meid kõiki ootamas, et siuksed kirvehinnad pähe määrida. Kuna kell oli kuskil 10 õhtul ja meil polnud aega jamada ja oodata, võtsime kohe esimese juhi, kellega pilk kohtus ja olime ükskõik, mis summaga nõus, et käbe hotelli saada. Pärast hoomasime, et saime rägielt üle: sõit kestis alla 10 minuti ja küsis umbes 20 $ ehk 15 euri. Isegi Aussis oli taksoga odavam sõita.
Esimene linn oli Kuta ja olime seal 2 ööd. Võtsimegi 2 päeva, et puhata ja jalutada ja kohaneda ja ei käinud väga kuskil. Jalutasime rannas, päevitasime kivi otsas nii, et veel 5 päeva hiljem tegi ka tuuleiil seljanahale haiget ja Erko koorub nüüd kui vana hea reptiil. Saime jälle vahel kauplejatelt üle, õppisime kauplema hinda 3x vähemaks esialgest hinnast ja nautisime spa protseduure. Käisime ka pediküüris ja massaažis, mis mõlemad maksid kuskil 4-5 eurot. Jubeodav ja mõnus oli. Pediküür oli veits naljakas: algul vaatasime, et üks tädi hakkab meile korda mööda Erkoga pediküüri tegema. Algul hõõrus Erko jalgu, siis minu jalgu, selle sama harjaga, siis tegi ukse lahti ja viskas selle sama jalavee sinna ukse ette maha. Pärast tuli ikka teine tädi, kuskilt tänava pealt Erko jalgu hooldama ja õnneks seekord olid ikka erinevad vahendid. Massaaži oodates läks jälle üks tädi ukse peale, karjus kedagi ja mõne aja pärast ilmus üks poiss kohale, et Erkot teenindama hakata, millepeale Erko pani käe ette, et ta ei taha, et kutt näpiks teda. Tuli siis see sama kutt hoopis mind mudima. Massaaž oli hea ja norm, Eestist saadust veits teistmoodi: massöör ronis vahepeal minuga sama laua peale ja seisis oma jalgadega minu tallaaluste peal. Pärast istus see sama kutt rolleri otsa ja pani minema.

Pildid on vahel udused, sest 1)ma ei oska pildistada 2)esimestel päevadel oli nii niiske õhk, et kõik erkaanid ja asjad läksid ise õues uduseks juba poole minutiga 3)tegin kõndides pilti
Ja mul pole aega, et pilte ilusamaks teha ja värve erksamaks ja filtreid peale, leppigem







Me esimene hotell

Tavalised Bali tänavad



Palvepunktid igal pool


Norm juhtmevedu


Ajasid rotti taga

Sai uhkelt kätte

Nosib













Erko sai veits kultuurišoki ikka ka, kui Indoneesias maandusime, kuid ma olin juba nii ettevalmistunud rottideks tänavatel ja prügihunnikuteks ja pähemäärimiseks ja kõigeks hulluks.
Rotte jookseb tõesti tänavatel või niisama rotilaibad, hästi palju on hulkuvaid koeri ja kogu see saar on turistide teenindamiseks üles ehitatud. Hinnad on räigelt ülekorrutatud turistide jaoks, kuid pakutav hind on tänavatel võimalik vähemalt 3 korda alla saada. Kui minu pakutava hinnaga polda rahul, kõnnime minema, kuni juba järgi hüütakse, et hea küll, saate omale. Üldiselt ajab meganärvi see pealesurumine ja meeletute summade küsimine. Ilmselgelt rikkad aussid ostavadki selle esialgse hinnaga ja nüüd ongi harjunud kõige eest suuri summasid saama. Mitte ühtegi asja ei tasu üle ühe sekundi vaadata, sest juba tiritakse sind poodi ja kui midagi jumala eest katsud ka, siis on see asi sul peaagu kilekotti pandud ja nõutakse raha. Vahepeal surutakse mingi särgike sulle kätte ja tagasi ka ei võeta, no lihtsalt ei võta tagasi, peab maha viskama ja minema kõndima. Liiklus on ka väga hull, enamustel on rollerid ja kohati muutub liiklus 4-realiseks, kuid mingil imeväel kõik toimib ja avariisid ega midagi pole küll näinud.

Järgnevad 5 päeva oleme veetnud Ubudis, mis on tunniaja sõit Kutast. Takso läks maksma sama palju, mis eelnev 10-minuti sõit, kuid seiklustest Ubudusi kirjutan rohkem järmises postituses.
Liigume kohe 3-ks päevaks mägedesse, et seal matkata ja veel ringi vaadata. Kuna seal pole netti, siis 3 päeva postitusi ei tule.

No comments:

Post a Comment