Borambil North Farm - Grech Melons

Oleme nüüd kuskil 1,5 kuud töödanud Grech Melons farmis ja peaks lähemalt farmi ja meie tegemistest kirjutama. Farm tegeleb hetkel arbuuside ja kõrvitsate kasvatamisega, kuid varasemalt on ka meloneid ja väikeseid suvikõrvitsaid ehk zuccinisid kasvatanud. Omanikeks on Peter ja Michelle, kes on väga toredad, sõbralikud, vastutulelikud ja hoolivad inimesed. Meile nad väga meeldivad ja ka meie meeldime neile väga ja oleme kohe algusest peale veidi paremal positsioonil olnud kui teised (sest oleme eestlased, kes on Peteri lemmik töörahvas).

Kui farmi tulime, pandi mind kohe esimesel päeval labidatama ja kilet lohistama ja rasket mehetööd tegema. Algul oli ikka väga raske ja ei suutnud uskuda, et 3 kuud siin vastu suudaks pidada, rääkimata 6st kuust. Kuid nüüd on otsus olemas ja veedame oma aja siin kuni aprilli alguseni.

Alguses tegelesime veesüsteemi paigaldusega, kiletamisega ja istutamisega (millega tegeleme siiamaani). 

Kui põld on eelmise aasta saagist ja taimedest puhastatud, hakkab kiletamine. Korraga kiletavad 3 inimest, sätivad kiled ratta alla ja samal ajal jookseb kile all ka trip tape ehk õhuke plastikust veetoru, mille kaudu taimed vett saavad. Kui kile sätitud, hakkab traktor sõitma, samal ajal kutid viskavad labidaga hunniku mulda otsa peale ning jooksevad labidas käes, elu eest traktorile järgi, et sellele hoopealt peale hüpata. Traktori otsas peavad jälgima, et kile ääred ilusti mulla alla jäävad ning et kile ega trip tape otsa ei saaks. Üks päris raske ja tolmune töö, mida isegi mina pool tundi teha sain ja minestuseäärel lõpuks olin, kuna päike kuumas lagipähe ja näol ka mask ees oli.

Pärast kiletamist tuleb kileotsad kõik sama kaugele tõmmata, ära matta ja trip tape läbi tõmmata. Trip tapele keeratakse ühte põlluotsa kraanid külge või volditakse tropp ette ning teine pool ühendatatkse suure sinise peamise veetoruga. Vahepeal peab ka seda sinist toru megamatma, et traktor üle saaks sõita ja trip tape sinise toruga ühendama. Lisaks veel igasugu nipet näpet tööd selle sama veesüsteemiga. Igatahes on see meil nüüd kõik tehtud ja mulle meeldis see palju rohkem kui see, mida me praegu päevast päeva, nädalast nädalasse teeme: rohime ja kõplame.

Rohimine käib ikka nagu rohimine ikka: roomame ühest põllu otsast teise ja nopime tutikesi augukestest. Aint jama, et need augud teadatuntud ämblike meelispaigaks on. Kõplamist oleme ka rämmelt teinud ja kael on allavaatamisest kange. Ükspäev mõõtsin ära, et kõndisin kõblatest 11 tunniga kuskil 16 km maha ehk kõplamine on minu jaoks niii raske ja väsitav töö. Päkad megavalutavad ja varvastele paksendid hõõrdunud. Iu. 

Kui me ei kõpla, siis me istutame, kus ma jälle kõnnin miljon kilti maha. Teen ikka kvaliteetikontrolli ja vahetan kuttidel tühje aluseid uute vastu.

Kui mina miljoneid maha kõnnin, siis Erko muidugi istub terve päev traktori otsas või laseb motikaga ringi ja paneb taimedele vett käima või vahel ka väetab. Erko üldse suur Peteri lemmik ja saab paremaid töid teha. Mõni kord isegi Erko peab kõplama lausa mõne tunni ja jonnib terve aeg kui väsinud ta on. Suur jonnipunn. Mina ei jonni, olen usin töötaja.

Ja kõige raskem töö siin farmis on pikkade arbuusitaimede tee pealt ära tõstmine, kuna taimed kasvavad tee peale, kus varsti viljakoristustraktor sõitma hakkab. Tundub leboots töö, aga pärast viite minti on kõik nii läbi omadega. Terve aeg küürakil ja liigutame neid taimi. 

Igatahes on igavad, üksluised tööd vaid järel, mida on kuskil veel max 4 nädalat, kuni mina shedi (suur varjualune, kus toimub arbuuside puhastamine ja pakendamine) korraldama lähen ning Erko põllule päevast päeva traktoritama läheb ning põllu korraldajaks hakkab. Erko peab ka lähiajal 600 dollari eest 3-päevase tõstikujuhi lubade koolituse 200 km kaugusel Orange linnas läbima.

Hetkel oleme juba ametikõrgendust saanud ning oleme Peteri ja Michelle paremad käed, kes korraldavad tööd põllul ja kõik info nendeni viime. Peame ka teistele töölistele tööülesandeid jagama ja leidma parimaid viise, kuidas põllul aega kokku hoida ja kõike võimalikult efektiivselt teha. Igatahes kanname nüüd suuremat vastutust ja saame rohkem palka (23.60 h). Kuna praegu on megakuumad ilmad (üks päev 44) või sajab vihma (täna 2. korda selle aja jooksul), on veidi lühemad päevad olnud kui muidu. Tunde oleme saanud 46-58 nädalas , kuid harvesti (viljakoristus) ajal hakkab ilusti üle 60 nädalas ära tulema. Maksudeks läheb umbes 20%.

Töö pole hullu midagi, inimesed on toredad ja üldse pole stressi ega pingeid. Algul sõime ainult nuudleid ja makarone, kuid nüüd teeme ikka paremaid sööke ja üldse väga rahale ei mõtle enam, sest noh, esmaspäeval jälle palgapäev. 

See sama kiletamismasin, kuhu elu eest järgi peab jooksma

See sama trip tape, mille kaudu toimub kilealune taime kastmine

Keskel sinine veetoru, kuhu külge trip tape ühendatud.

Erko tegi seda tööd nii palju, et käed rakkus ja villis

Uhke tehtud töö üle

Ülemustelt saime nokatsid ja tööprillid, mis on maailma parimad prillid eveer! Katavad kõik silmad ilusti ära, kissitama ei pea ja tolmu ei lase ka sisse. Väike probleem ainult - sangad niii teravad, et tahavad mu kõrvad maha lõigata.

Miks ma nii ümar siin pildil oleeeen? Lott mässab sotiga

Hommikused istutamised

Öösiti teevad rebased urgu. Üldse on siin öösiti päris aktiivne elustik. Vahel leiame ussinahka, surnuid suuri sisalikke ja ükspäev isegi pooljäratud kängurujala. Varahommikuti hüpleb palju känguruid igal pool. Enamasti ikka autoteel, ootavad teeääres, et just siis teele hüpata, kuni me autoga ikka piisavalt lähedal. Megahirmus jubeee, pidevalt avariiohud hommikuti. Rumalad loomad.

Megagiga äge velo. Sain ka taga istuda ja naudelda. Raudpolt tahan osta seda ja Eestis ringi vurada, megamõnna

Vaade istutamistraktorist

Erko täidab traktori veekanistrit samal ajal kui me paneme tühjad alused kappi ning vahetame täis aluste vastu

Mu peamine töö siin farmis: kõndimine

Kuumadel päevadel alustasime tööd 4.30

Ükspäev oli hommikul miljoneid putukaid igal pool. Hotell oli täis, terve põld oli täis ja kõigi kodud paksult putukaid täis. Megavastikkk rõvee õõõõõh

Roomavad teepeale

Juba suured arbuusid

15-minutiline paus

Mu uus lemmik söök - mango, mis on maailma parim siin. Eestis ikka kõva plasttükki ajab mango nime all sisse, siin voolab mahlakas mahl mööda käsivart ja suunurki alla.

Tööpäeva algus enamasti kell 6

Smokie/morning tea (suitsukas/hommikutee ehk 15-miutline paus) umbes 9.30

(Väike nali kah: kui esimest päeva tööl olime, ütles Peter Erkole: Let's have a smokie (teeme smokie (ehk suitsuka ehk 15 mindise pausi) Erko sellepeale: I don´t smoke...(ma ei suitseta...))

Lõuna kella 13 ajal

Tööpäeva lõpp olenevalt ilmast 15-18 paiku

Igatahes oleme tööga rahul ja ootame harvesti aega juba pingsalt, sest siia tuleb eestlasi juurde!!!